Puurimisseadme ohutuse teemad
- Personali ohutus on igal puurimisseadmel alati esmatähtis. Seadmete operaatorid peavad tagama, et töötajad kasutaksid kõiki sobivaid ohutusvahendeid, nagu kaitsekübarad ja kaitseprille, ning järgiksid ohtlikes piirkondades töötamisel vajalikke ohutusprotseduure. Operaatoritel peaks olema ka hädaolukordadele reageerimise plaan, et töötajad saaksid kiiresti abi, kui neil tekib töö ajal probleeme.
- Keskkonnaohutus on veel üks oluline tegur, mida puurimisseadme kasutamisel arvestada. Puurimisplatvormid peavad järgima rangeid eeskirju õhuheitmete, reovee ärajuhtimise ja ohtlike materjalide ladustamise kohta, et kaitsta kohalikke ökosüsteeme saastumise või nende tööst põhjustatud kahju eest. Lisaks peavad käitajad jälgima lähedal asuvate veekogude pinnatingimusi, et tagada puurimistööde käigus tekkivate lekete või muude keskkonnakahjustuste eest.
- Lõpetuseks, tööohutus on oluline puurplatvormi ohutu töö tagamiseks. Puurplatvormi operaatorid peavad olema teadlikud võimalikest ohtudest, nagu pinnase nihkumine või ebastabiilsed konstruktsioonid, ning tagama, et kõiki puurimistöödel kasutatavaid seadmeid hooldatakse nõuetekohaselt, et vähendada seadmete rikete ohtu, mis põhjustab õnnetuse või vigastuse kohapeal. Lisaks tuleks korrapäraselt läbi viia põhjalikke kontrolle, et tuvastada võimalikud riskid enne, kui need muutuvad tõsisteks probleemideks ja põhjustavad täiendavat kahju või vigastusi.
Riskide tüübid:
Risk on puurimistoimingute lahutamatu osa ja seda tuleb ohjata, et tagada ohutu töö. Puurimisplatvormidega seotud riskide tüübid võivad olenevalt töö tüübist, puurplatvormi tüübist ja töökeskkonnast olla väga erinevad. Tavalisteks riskideks on mehaanilised rikked, plahvatus-/tuleoht, inimlikud vead või hooletus, ohtlike materjalide lekked ja loodusõnnetused.
Mehaanilistel riketel, nagu seadmete rike, võivad olla tõsised tagajärjed, kui neid kiiresti ja õigesti ei lahendata. Masinad on keerulised masinad, mis vajavad ohutuks töötamiseks regulaarset hooldust; selle tegemata jätmine võib põhjustada talitlushäireid või õnnetusi. Plahvatus-/tuleoht võivad tuleneda kohapeal ladustatavatest või töö käigus kasutatavatest tuleohtlikest materjalidest, mis võivad põhjustada katastroofilisi tagajärgi, kui nendega ei tegeleta õigesti.
Puurimisplatvormi riskide hindamisel tuleks arvesse võtta ka inimlikke vigu või hooletust. Halvasti koolitatud personal või töötajad, kes ei järgi ohutusprotokolle, kujutavad endast ohtu, millega tuleb arvestada nõuetekohase väljaõppe ja järelevalvega. Lisaks on ohtlike materjalide lekkimine puurplatvormide puhul sageli probleemiks, kuna need asuvad läheduses potentsiaalsetele allikatele, nagu protsessis kasutatavad kemikaalid ja töö käigus tekkivad jäätmed. Lõpuks võivad loodusõnnetused, nagu maavärinad või üleujutused, põhjustada olulist kahju, kui asjakohaseid ettevaatusabinõusid ei võeta enne tähtaega.
Mehaanilised ohud
Üks levinumaid puurimisseadmetega seotud mehaanilisi ohte on seadmete rike. See võib juhtuda siis, kui masin ei tööta korralikult või esineb talitlushäireid, mille tulemuseks on vigastused või varakahju. Töötajaid tuleks koolitada võimalike mehaaniliste ohtude tuvastamiseks ning teada, kuidas seadmeid ohutult kasutada ja hooldada. Samuti on oluline masinaid regulaarselt kontrollida kulumise, rooste, nõrkade kohtade jms suhtes, et võimalikke probleeme saaks lahendada enne, kui need ohuks muutuvad.
Teine levinud mehaaniline oht puurplatvormidel on libisemine, komistamine ja kukkumine, mille põhjustavad ebapiisavad turvaelemendid, nagu redelid ja piirded. Raskete masinate ümber töötamine võib põhjustada mitmesuguseid võimalikke vigastusi, kui puuduvad õiged turvaelemendid. Nende riskide minimeerimiseks peaksid tööandjad tagama, et redelil oleks stabiilne alus ja ülaosas käsipuud; vajadusel tuleks paigaldada kaitsepiirded; põrandad tuleb hoida prahist puhtana; ja töötajad peaksid platvormidel või tellingutel töötades alati kasutama sobivaid jalatseid.
Lõpuks on müratase veel üks oluline tegur puurplatvormide ohutu töö tagamiseks. Pikaajaline kokkupuude masinate valju müraga võib aja jooksul põhjustada kuulmislangust, mistõttu peavad tööandjad tagama oma töötajatele piisava kuulmiskaitse, kui müratase ületab teatud piirmäärasid. Lisaks aitab seadmete regulaarne hooldus vähendada mürataset, mis on põhjustatud rikkest töötavatest osadest või aja jooksul kulunud komponentidest.
Elektrilised ohud
Elektrilised ohud on üks levinumaid puurplatvormidega seotud ohutusteemasid. Elekter võib olla ohtlik personalile ja seadmetele, seetõttu on oluline, et operaatorid oleksid teadlikud võimalikest ohtudest ja astuksid samme riskide vähendamiseks. Üks võimalus seda teha on tagada, et kõik pistikupesad, lülitid, juhtmed ja juhtmed on korralikult märgistatud, kinnitatud ja hooldatud. Samuti on oluline enne igas olukorras kasutamist kontrollida kõiki juhtmeid ja pistikuid kahjustuste suhtes. Lisaks peaksid töötajad vältima katmata juhtmete puudutamist või tööriistade kasutamist mis tahes elektriallika läheduses. Muud ohutusmeetmed hõlmavad sobivate kaitsevarustuse kandmist pingestatud toiteallikate läheduses töötamisel, samuti mitte kunagi masinatega töötamist märjal pinnal või veeallikate läheduses seistes. Lõpuks peaksid töötajad võimaluse korral alati kasutama maandusliidese katkestust (GFCI), et vältida elektrivoolu ootamatutest tõusudest tingitud lööke. Nendest protokollidest kinnipidamine on puurimisplatvormil elektrienergiaga seotud potentsiaalselt ohtlike olukordade vältimiseks võtmetähtsusega.
Tulekahju ja plahvatus
Tulekahju vältimine ja kaitse on oluline ohutuse teema, mida puurimisplatvormil arvestada. Tule- ja plahvatusohutust tuleks võtta tõsiselt, sest põlevaid materjale võib leida paljudes platvormi piirkondades, nagu puurtorude hoidlad, kütusepaagid ja elektriseadmed. Muud potentsiaalsed tuleohud hõlmavad keevitustoiminguid, suitsetamismaterjale ja tuleohtlikke vedelikke lahtise leegi või soojusallikate läheduses. Et vältida tulekahjude tekkimist platvormil, tuleks kõiki töötajaid koolitada ära tundma tuleohu märke ja õigeid hädaolukordadele reageerimise tehnikaid. Seadmeid tuleks regulaarselt hooldada, et vähendada vigasest juhtmestikust või muudest mehaanilistest probleemidest alguse saanud tulekahjude ohtu.
Plahvatused on veel üks tõsine puurplatvormidega seotud oht, mis on tingitud looduslikest gaasidest, mis võivad puurimistööde ajal koguneda maa-alustesse taskutesse. Puurimisplatsil toimuvate plahvatusohtude minimeerimiseks peavad kõik töötajad järgima rangeid ohutuid töövõtteid lenduvaid aineid, nagu metaan või vesiniksulfiid (H2S) sisaldavate naftaväljade seadmete käsitsemisel. See hõlmab kaitseriietuse (nt leegiaeglustavad ülikonnad ja maskid) kandmist, kui sisenete põlevaid gaase sisaldavatesse ohtlikesse piirkondadesse. Lisaks tuleks enne mis tahes tegevust, mis võib need gaasid süüdata, läbi viia põhjalik kontroll, et tagada optimaalne ohutus kõigile puurimistöödega seotud isikutele.
Ohtude ennetamine:
Ohtude vältimine puurplatvormil on ohutu ja produktiivse keskkonna säilitamiseks ülimalt oluline. Üks viis ohtlike olukordade ennetamiseks on isikukaitsevahendite kasutamine. See hõlmab kaitsekübaraid, kaitseprille, respiraatoreid, kuulmiskaitsevahendeid, kindaid ja muid konkreetseid esemeid, olenevalt tehtavast tööst. Nõuetekohane väljaõpe võib samuti aidata ohte vähendada, tagades, et töötajad on platvormil esinevatest võimalikest ohtudest teadlikud. Soodustada tuleks ka töötajate vahelist suhtlust, et kõik saaksid meeskonnana koostööd teha. Ka seadmete regulaarne hooldus tuleb läbi viia, et tagada õiged töötingimused ja vähendada tõrgete või õnnetuste esinemise tõenäosust. Lõpuks peaksid töötajad alati järgima kõiki ohutusprotokolle ja -protseduure, et vältida ohtlike olukordade tekkimist puurimisseadmel töötamise ajal.
Koolitus ja haridus
Väljaõpe ja haridus on puurplatvormil turvalise töökeskkonna säilitamiseks hädavajalikud. Oluline on tagada, et töötajad oleksid teadlikud enda ja teiste võimalike ohtude eest kaitsmiseks vajalikest ohutusmeetmetest. See hõlmab selliseid teemasid nagu isikukaitsevahendite õige kasutamine, ohtude tuvastamine, kontrollimeetmed, hädaolukorra lahendamise protokollid ja evakueerimisprotseduurid. Koolitus peaks hõlmama ka selliseid teemasid nagu õnnetustest teatamine, seadmete rutiinne hooldus, õiged tõstetehnikad ning üldised tervise- ja ohutustavad platvormil töötamise ajal. Lisaks on oluline korraldada regulaarseid täienduskursusi, et töötajad saaksid olla kursis poliitikamuudatuste või aja jooksul tekkinud uute riskidega. Haridus peab olema kohandatud iga inimese rollile, et nad teaksid täpselt, millised on nende kohustused platvormi ohutuse osas. See aitab minimeerida ebaõigest väljaõppest või teadmiste puudumisest tingitud õnnetusi.
Hoiatussüsteemid
Hoiatussüsteemid on puurimisplatvormide olulised ohutuse teemad, mis võivad aidata vähendada kohapealsete õnnetuste tõenäosust. Hoiatussüsteemid sisaldavad tavaliselt sireene ja alarme, mis hoiatavad töötajaid potentsiaalselt ohtlikust olukorrast. Lisaks võivad need pakkuda ka visuaalseid hoiatusi, nagu punased vilkuvad tuled või valgustatud märgid. Personali ohutuse tagamiseks peavad neid hoiatussüsteeme regulaarselt testima ja hooldama ning nende kasutamist hoolikalt jälgima järelevaatajad. Samuti tuleks korraldada korralik väljaõpe, kuidas reageerida hädaolukorra häire korral. Lisaks tuleks hoiatussüsteemid paigutada strateegiliselt objekti ümber piirkondadesse, kus töötajad ei pruugi neid alati näha või kuulda ajal, mil läheduses töötavad valjud masinad. Lõpuks on oluline, et kõik töötajad evakueeruksid kohe, kui hoiatussüsteem rakendub, et vältida võimalikke vigastusi või kahjustusi mis tahes tuvastatud ohust.
Riskide kontroll:
Riskikontroll on puurplatvormi ohutuse oluline osa. See hõlmab riskide analüüsimist, võimalike ohtude tuvastamist ning strateegiate väljatöötamist nende leevendamiseks ja juhtimiseks. Riskikontroll on puurplatvormi tööga seotud riskide hindamise, kontrollimise ja jälgimise protsess. See hõlmab võimalike ohtude äratundmist, nende esinemise tõenäosuse hindamist, asjakohaste meetmete võtmist nende mõju vähendamiseks või kõrvaldamiseks personalile ja seadmetele ning vajalike ohutusprotokollide rakendamist. Selleks, et tagada puurplatvormil nõuetekohane riskijuhtimine, peavad operaatorid olema teadlikud kõigist muudatustest eeskirjades või standardites, mis võivad toimimist mõjutada, samuti uutest tehnoloogiatest või töövõtetest, mis võivad riske vähendada. See hõlmab ka seadmete korrapärast kontrollimist töökindluse tagamiseks ja töötajate nõuetekohase väljaõppe tagamist ohutute töövõtete osas. Lisaks tuleks korrapäraselt läbi viia auditeid, et tagada kõigi ohutusprotokollide nõuetekohane järgimine, samuti dokumentide, näiteks hooldusdokumentide täpsuse kontrollimine. Tuleks korraldada piisav personali väljaõpe tagamaks, et kõik töötajad mõistavad riskide tuvastamise protseduure, leevendustehnikaid, ohutusprotseduure ja hädaolukordadele reageerimise plaane mis tahes ohtlike olukordade jaoks, mis võivad käitamise ajal tekkida.
Ohutusseadmed
Ohutusseadmed on puurplatvormide jaoks olulised ja võivad aidata vältida kulukaid õnnetusi. Üks olulisemaid turvaseadmeid on läbipuhumistõkesti (Blowout preventer, BOP), mida kasutatakse nafta või gaasi voolu sulgemiseks, kui see ootamatult liiga kõrgele tõuseb. See on suur ja vastupidav metallist klapiseade, mis asub kaevupea peal ja mida saab juhtida hüdrauliliselt või mehaaniliselt. Teine oluline turvaseade on hädaseiskamissüsteem (ESD), mis lülitab külviku automaatselt välja hädaolukorras, näiteks elektrikatkestuse või tulekahju korral. See sisaldab andureid, releesid ja lüliteid, mis tuvastavad hädaolukorra ja seejärel aktiveerivad ESD-süsteemi, et kõik toimingud koheselt peatada. Muude ohutusseadmete hulka kuuluvad rõhualandusventiilid, kaitselülitusjuhtmed ja häireseadmed, automaatsed tulekustutussüsteemid ja seismilised seiresüsteemid, et tuvastada võimalikke maavärinaid puurimiskoha lähedal. Kõik need ohutusseadmed mängivad lisaks puurimistöödega seotud riskide minimeerimisele olulist rolli turvalise töökeskkonna tagamisel.
Regulaarsed ülevaatused
Regulaarsed kontrollid on puurimisplatvormide jaoks kriitilise tähtsusega ohutuse teema. Oluline on seadet ja selle seadmeid regulaarselt kontrollida, et kõik komponendid oleksid ohutud ja töökorras. See hõlmab tõukejõu, masti, kroonploki, tõmbetööde, pöörd-, pöördlaua, kelly-puksi ja muude puurvarda liikuvate osade regulaarset hoolduskontrolli. Lisaks on oluline kontrollida kõiki tugisüsteeme nagu tõsteplokid, trossid ja tropid kulumise või kahjustuste suhtes. Lõpuks on vaja iga päev puurpõrandat ja keldreid kontrollida võimalike ohtude või probleemide suhtes, mis võivad põhjustada õnnetusi või vigastusi. Regulaarsed ülevaatused aitavad vältida kulukaid remonditöid või rikkis seadmetest tingitud seisakuid. Samuti tagavad need, et kohapealsed töötajad on puurimisseadme tõhusa kasutamise ajal vigastuste eest kaitstud.
Hädaolukorras reageerimise plaan
Tõhus hädaolukorra lahendamise plaan on puurimisplatvormi ohutuse tagamiseks ülioluline. Tagamaks, et kogu personal on hädaolukorra protokollidest teadlik, on oluline korraldada regulaarseid õppusi ja koolitusi. Kõik töötajad peaksid olema kursis hädaabivahendite, nagu tulekustutite, esmaabikomplektide ja evakuatsiooniteede asukohaga. Samuti on oluline, et kõik mõistaksid hädaolukorra käsuliini, eriti seda, kellele nad peaksid teatama, kui nad on vahejuhtumi tunnistajaks või vajavad abi. Samuti tuleks kehtestada sideprotokollid ja -protseduurid, et minimeerida segadust ootamatu sündmuse ajal. Lisaks on oluline, et töötajad mõistaksid, kuidas teatud süsteeme kiiresti välja lülitada, et vähendada rikkis masinaosa või muu ohtliku sündmuse võimalikke kahjustusi. Lõpetuseks, regulaarsed hoolduskontrollid võivad aidata ennetada paljude hädaolukordade tekkimist, tagades, et kõik komponendid töötavad korralikult ja ohutult.
Järeldus
Puurimisplatvormi ohutuse teema kokkuvõte peaks keskenduma ohutusprotokollide järgimise tähtsuse rõhutamisele. Oluline on töötajatele meelde tuletada, et ohutud tavad on hädavajalikud õnnetuste vältimiseks ja kõigi puurimisprotsessis osalevate inimeste heaolu tagamiseks. Ohutusreegleid järgides saavad töötajad vähendada vigastuste ohtu ja tagada, et nende töökeskkond jääb ohutuks. Seetõttu on oluline omada puurimistoimingute plaani, mis hõlmab nõuetekohast koolitust ja koolitust seadme ohutu kasutamise kohta. Lisaks võivad sagedased harjutused ja kontrollid aidata tagada, et kõiki ohutusprotokolle järgitakse õigesti. Ohutu töökeskkonna tagamiseks on vaja pühenduda pidevale koolitusele ja regulaarsele kontrollile. Kui need ettevaatusabinõud on paigas, võivad töötajad olla kindlad, et nad astuvad asjakohaseid samme, et tagada nende ohutus iga puurimistoimingu ajal.
